Pääsukestest ja inimestest

Tunnistan, et koos kolleegidega me aeg ajalt arutleme teemal, kas oleme suutelised muuta meie õpilasi paremaks, targemaks, lahkeks, õnnelikuks… Ning kuigi on loetud palju raamatuid sellel teemal, õiget vastust me ei leia. Kui lähtuda L.Võgotski arengu määratlusest, siis tuleb välja, et õpetaja võib siiski aidata õpilastel areneda ja paremaks muutuda.

[…] lapse areng on inimese, inimisiksuse saamise või tekkimise protsess, mis
toimub uute omapärade, omaduste, kvaliteetide, moodustiste tekkimise teel,
mida valmistatakse ette kogu eelneva arengu käiguga, kuid mis ei sisaldu
valmis kujul, ainult väiksemates ja tagasihoidlikemas mõõtudes, varasematel
arenguastmetel (Vygotsky, 1935a, lk 19).

[…] areng ei ole keskkonnast isoleeritud lapse voi individuaalse organismi muutumise protsess; areng „viiakse tihedalt kogu ühiskonna arengu konteksti ja avaneb kui tema orgaaniline osa” (Vygotsky &Luria, 1930, lk 6).

Aga, niisugune arengu definitsioon viib meid arusaamisele, et igasugune vaimne areng toimub kindlas keskkonnas. Arengu mõistmiseks peab järelikult mõistma nii arenevat last kui ka tema keskkonda.

Nüüd näen väga selgelt, et minu, kui õpetaja peamiseks ülesandeks on laste käitumiskeskkonna mõistmine ja vastuvõtmine. Seejärel õpilaste arenemist soodustava keskkonna loomine. Ausalt öeldes ei kujuta ma veel hästi ette, kuidas seda teha (kuidas luua igale õpilasele õpikeskkonna nii, et see toetaks teda nii täna, kui ka homme, erinavates tingimustes ja erineva tujuga….. ). Sain aga väga hästi aru, et iga õpilane (iga inimene) „tegutseb ja käitub selles keskkonnas, mida ta kogeb ja mõistab – see on käitumiskeskkond.“ Mina õpetajana pean väga mõistlikult ja ettevaatlikult suhtuma iga lapse isikliku õpi- ja käitumiskeskkonda.

Kirjutasin välja mõtted, mis (minu arvamuse järgi) peab iga õpetaja endale omaks võtma ja aeg ajalt üle lugema.

On vaja mõista, et õpetatakse ja õpitakse käitumiskeskkonnas, mille sisu ja olemuse määrabiga selles keskkonnas oleva indiviidi isiklik vaatepunkt. Kui õpetaja ei oska
õpilase vaatepunkti arvestada, võib juhtuda, et ta loob õpilasele arengut mittetoetava
või isegi taandarengut toetava keskkonna. Hoolimata sellest, et tema enda
jaoks tundub tema loodud õpetamiskeskkond hästi korraldatuna – ja kui õpilane
juhtumisi selles õpikeskkonnas ei arene, siis on lihtne süüdistada õpilase isikuomadusi,
kodu, ühiskonda, aga mitte õpetajat ennast. Selle õpetaja perspektiivist.
Teistele võib kogu taoline õpisituatsioon avaneda märgatavalt teistsuguses
tähenduses.”

Kasutatud allikad

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.