Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Analüüsiks valisin artikkel  Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E–Learning, 9(2), 1–7. [PDF]

Kuna artikli eelteates räägitakse sellest, et artikli autor on skeptiline LMS-i suhtes, mul tekkis huvi, missugused argumendid  autor toob välja vastu LMS-i kasutamist, vastandades neile sotsiaaltarkvara. Mina isiklikult olen veendunud, et õpihaldussüsteem on suurepärane võimalus nii haridusprotsessi korraldamiseks kui ka õpilaste suhtlemise ja koostöö organiseerimiseks.

Artikli sissejuhatusest selgus, et artikli autor ei välista LMS-i kasutamist, vaid annab sellele ainult administratiivse ja organisatsioonilise rolli. Seejuures artikli autor eeldab, et suletud õpihaldussüsteemid ei aita kaasa iseseisvate õpioskuste arendamisele ja mingil määral isegi aeglustavad õppeprotsessi. Autor püüab tõestada, et suletud süsteeme saab kasutada ainult administratiivsete küsimuste lahendamiseks. Autor kutsub õppimisprotsessi korraldada nii, et õpilased looksid iseseisvalt oma avatud õpisüsteemi, kasutades erinevaid sotsiaalseid võrgustike.

opikesk

Minu personaalse õpikeskkonna visualiseerimine

E-õppe toetamiseks kasutatakse palju erinevaid rakendusi. Nende hulka kuuluvad jututoad, failide jagamissüsteemid, videokonverentsid, e-portfoolio, blogid, wikid …  Artikli autor püüab vastata küsimustele: milliseid IKT vahendeid tuleks kasutada e-õppe toetamiseks? Kas need tööriistad peaksid olema integreeritud ühte õpihaldussüsteemi sees või tuleks need jaotada teemade või eesmärkide järgi?

E-õppe üheks lähenemiseks on LMSi kasutamine. LMSi üldine idee on see, et e-õpe korraldatakse ja juhitakse integreeritud süsteemis. Erinevad tööriistad on integreeritud ühtsesse süsteemi, mis pakub kõiki vajalikke vahendeid e-kursuse käivitamiseks ja juhtimiseks. Kõik õppetegevused ja materjalid on koondatud ühes kohas. LMS pakub tavaliselt foorumeid, failide jagamist, ülesannete haldamist, õppetundide plaane, õppekavasid, jututubasid jne. Artikli autor tõstatab küsimuse, kas sotsiaalseid võrgustikke tuleks ka õpihaldussüsteemi integreerida.

Artiklis esitatakse ka haridusliku sotsiaalse tarkvara mõiste.

“[…] networked tools that support and encourage individuals to learn together while retaining individual control over their time, space, presence, activity, identity and relationship.” (Anderson 2005a, p. 4)

Artikli autor kirjeldab erinevaid sotsiaaltarkvara näiteid. Näiteks: blogid, wikid, RSS-kanalid, sotsiaalsed järjehoidjad jne. Arutledes teemale kuidas e-õppe protsessi efektiivsem korraldada – LMS-i või sotsiaalse tarkvara kasutamise abiga, põhineb artikli autori arvamus õppimisele konstruktiviistlikul lähenemisel.

Piaget on öelnud, et inimesele ei saa “anda” informatsiooni, millest ta kohe aru saab ja kasutusele võtab. Inimene “konstrueerib” omaenese teadmise ja teeb seda kogemise abil. Iga õppija tõlgendab kogemusi ja informatsiooni oma olemasoleva teadmise, kognitiivse arenguastme, kultuurilise tagapõhja, isikliku ajaloo valguses.

“The individual determines how to proceed based on his or her unique needs, perceptions, and experiences, distinguishes known from unknown, identifies resources available to support learning efforts, and formalizes and tests personal beliefs.”(Hannafin, Land, & Oliver 1999, p. 119)

Konstruktivistlikku lähenemist eeldades, pakutakse artiklis, selle asemel, et integreerida kõik funktsioonid ühte õpihaldussüsteemi, kasutada erinevaid vahendeid õpilaste vajaduste toetamiseks – teisisõnu, anda õpilastele “kasti” erinevate võimalustega.

Kokkuvõtteks pean tunnistama, et LMS-i fännina olen valmis toetama autori arvamust, et erinevate sotsiaalsete võrgustike kasutamine suurendab õppimisvõimalusi ja motiveerib õpilasi looma oma õpikeskkonda kasutades oma kogemusi ja individuaalset õppemudelit. Olen nõus, et isiklikud tööriistad ja sotsiaalsed võrgustikud toetavad sõltumatuid ja ühiseid õppimisprotsesse.

Ülesanne

Viidatud allikad:

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Loetud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.